Eesti luurejuht: ma ei usu, et mõni muu riik peale Venemaa meid mõjutada üritaks (16)

Agaate Antson
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Marran.
Mikk Marran. Foto: Sander Ilvest

Välisluureameti peadirektor Mikk Marran ütles pühapäeval rahvusooperis Estonia presidendi vastuvõtul Postimehele antud intervjuus, et Eesti on Venemaa mõjutustegevuse fookuses ja ta ei usu, et mõni muu riik üritaks Eesti siseasjadesse sekkuda.

Kui tihti saate töömured kõrvale heita ja pidu pidada?

Ega eriti ei saagi. Silmad tuleb lahti hoida kogu aeg, maailmas juhtub kogu aeg midagi, mis Eesti julgeolekut mõjutab. Aga tänane päev on kindlasti natukene pidusem kui tavapäev.

Tööasjadega tegelete ka peo ajal?

Peo ajal mitte, ütlen ausalt.

Mida Teie arvate presidendi kõnest?

Presidendi kõne oli põhjalik nagu alati. Puudutas kõiki neid küsimusi, mis Eesti ühiskonnas on päevakorras ja vajavad lahendamist.

Mina kuulasin hoolikalt julgeoleku temaatikat. Kui suure tööga on Eesti julgeolek tekkinud ning kui palju on vaja aega ja ressursse kulutada, et see jääks püsima.

Mis on Eestile kõige suuremad välisjulgeoleku ohud?

Maailmas on julgeolekuohte loomulikult palju, alustades terrorismi- ja migratsiooniohust. Aga Eestit kõige rohkem puudutav oht on agressiivse Venemaa suunalt. Oleme seda kajastanud välisluureameti avalikes raportites ka kajastame ka järgmises raportis, mis tuleb välja paari järgmise nädala jooksul.

Augustis sai teie sõnavõtt Venemaa mõjuagentidest hästi suurt kõlapinda. Mis mõju on see avaldanud, kas tagasivaates saate öelda, et mõne mõjuagendi käed on see värisema pannud?

Kindlasti on mõju avaldanud. Asjadest avalikult rääkimine mõjutab nii mõjuagente, kui ka neid, kes mõtlevad seda teed minna. Parem sellest rääkida kui üldse mitte.

Kas on ka käegakatsutavaid tulemusi toonud?

Meie maailmas ei jõua käegakatsutavad tulemused ajalehtede esikaantele. Meie töö toimub tihedas koostöös teiste riikide partneritega. Kui me midagi näeme, siis seda informatsiooni me jagame oma partneritega ja nemad võtavad vastavalt oma riigi seadustele midagi ette.

Lisan, et kui ma augustikuus sellest teemast rääkisin, siis ma ei rääkinud Eestist, kuna välisluureameti fookus on välismaal.

Mis riigi mõjuagendid veel Eestile muret teevad?

Ma ei saa siin midagi rohkemat välja tuua. Töö käib iga päev ja kui midagi märkame, siis tegutseme ise või koos kaitsepolitseiameti või välispartneritega. Eesti on Venemaa fookuses ja ma ei arvagi, et teised riigid meie riigi asjadesse tahaksid sekkuda.

Kas Eestil on omad mõjuagendid?

Kindlasti mitte. Meie toimetame hoopis teistmoodi.

Kuidas meie toimetame?

Meie toimetame nii nagu on demokraatlikule riigile kohane. Oleme Euroopa Liidu ja NATO liikmed ning saame oma asju ajada liitlastega ilma neid agressiivselt mõjutamata.

Kes tellib mõjuagendid?

Mõjuagentide rakendamine on pikk protsess. Nad värvatakse tavaliselt selleks, et viia ellu mõjuagendi värvanud isiku, organisatsiooni või riigi poliitikat. Vastu pakutakse meedia tähelepanu või finantsilist toetust.

Kas värbajaks on riik?

Selleks võivad olla nii riigid kui ka organisatsioonid.

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles