Neeme Raud: jah, ... Eestis tahangi elada!

Eesti lipp Pika Hermanni tornis.

FOTO: Peeter Langovits

Küsimus, kas SELLISES Eestis tahtsimegi elada, kõlab valimiskampaaniate ajal – ka seekord – üsna sageli. Vastuseks oodatakse aasimist: ei, sellises kohe kindlasti mitte. Ja hea, et on rahulolematus, see viibki edasi. Ent mina tõmbasin sõna SELLISES pealkirjas maha, sest minu valik kuus aastat tagasi oli: jääda Ameerika Ühendriikidesse või naasta Eestisse.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Mõlemad võimalused olid olemas ja ma valisin Eesti.

New Yorgist tagasi kolides ei osanud ette näha, et tunnen end oma maal esialgu mõneti võõrana.

Olin ju tegelikult kogu Ameerikas elatud aja end esmalt eestlasena identifitseerinud ja kui vaja, siis pigem newyorklase, kuid mitte kunagi ameeriklasena. Üle 20 aasta töötasin sealpool Atlandit Eestile ja Eesti kuulajale-vaatajale. Ja kui lõpuni aus olen, siis ka korduvalt enda peale vihastanud, miks ma ei valinud varastes 20ndates ingliskeelset ajakirjandust ja elu, vaid jäin ikka eestikeelse juurde. Nüüd on raske öelda, kas see oli kartus oma identiteedi ja keele kaotamise pärast, mis ingliskeelset eetrimeediat sihikule võttes oleks nagunii toimunud, hirm konkurentsi pärast ingliskeelses meedias või ikkagi patriootlik tunne, et tahangi olla eestlastele välismaiste uudiste vahendaja. Et me vähemalt oma ilmavaatelt ei ääremaastuks, vaid oleksime muu maailmaga kursis (see viimane soov on senini vägagi alles).

Kuid siis olin Eestis tagasi ja korraga saabus mu ellu teadmatus, segadus: kes ma siis ikkagi olen ja kas mu teadmisi, haridust, kogemusi on üldse kellelgi Eestis vaja. Tagantjärele on huvitav mõelda, et see kimbatus ei tekkinud mul sulatusahjus New Yorgis, kus mu eneseteadvus oli selgelt paigas – olin Eesti ajakirjanik –, vaid just siia tagasi tulles nägin ja tundsin, kuidas kohapealsed asjade otsustajad hakkasid minust, varasemast kosmopoliitsest uudistesoldatist, väikeriigi tsivilisti vormima. Ühel hetkel ei saanudki ma enam aru, kes ja kus ma peaksin olema, vaid etendasin rolli, kelles mind koju naasnuna näha sooviti. Pilk läks selgeks alles siis, kui hakkasin taas oma mina üles leidma ja alustasin elus täiesti uut peatükki.

Populaarne

Tagasi üles