Eesti 101. sünnipäeval joostakse Tartus taas maailmas ainulaadset kontorimaratoni

Mullune kontorimaraton.

FOTO: Erakogu

24. veebruaril, Eesti vabariigi 101. sünniaastapäeval toimub Tartus juba teist aastat maailmas ainulaadne kontorimaraton, mille 42,2 kilomeetrine distants joostakse täies mahus tarkvaraarendusfirma Playtech kontoris.

«Samamoodi nagu eelmisel aastal EV100 puhul jooksime ühe ringi iga kodumaa aasta eest, koosneb jooksudistants sel aastal 101 ringist, et anda au Eestile,» ütles kontorimaratoni traditsiooni ellukutsuja ja peakorraldaja Valdo Kanemägi, kes kavatseb maratoni ka ise taas läbi teha.

«101 ringi kohta saavad kõik vaprad jooksjad läbida 505 korrust tõusu ja sama palju laskumisi ning läbitud trepiastmeid koguneb distantsil 21 210, mis teeb kokku 1980 tõusumeetrit,» kirjeldas Kanemägi kogu maailmas unikaalset katsumust, sest nii palju tõusu ja trepiastmeid hõlmavat sisemaratoni ei korraldata tema teada mitte kusagil mujal.

Eestis peetavatest sisemaratonidest teab Kanemägi nimetada Tondiraba sisemaratoni, mis joostakse aga tasasel rajal ning erinevates kõrghoonetes joostavat Eesti Trepijooksu karikasarja, mida tuleks siiski ennekõike nimetada sprindiks, mitte kestvusalaks, sest treppidel läbitakse paari minuti jooksul vaid paarsada meetrit.

Et tegu pole ka tavapärase maastikul või tänavatel läbitava maratoniga ligilähedaseltki sarnase ettevõtmisega, kinnitab ka eelmise aasta võitja Hannes Veide, sest isegi rasked maastikumaratonid ei kannata võrdlust treppidega. Mees läbis mullu 100-ringise distantsi ajaga 4:52.49, mis on tema hinnangul ilmselt kodumaa aeglaseim maratoni võiduaeg.

«Eelmise aasta kogemusest jäid lihasmällu trepid – tõenäoliselt kogesin kontorimaratonil rohkem treppe kui kogu elu jooksul kokku,» meenutas Veide, kes on elus läbinud 14 maratoni ja tuleb tänavu võistlusele tiitlit kaitsma, et valmistuda ultrajooksude hooajaks. «Minu tavapärane linnamaratonide aeg jääb kolme tunni juurde, seega keskmisele maratoniajale lisandub umbes kaks tundi või enamgi, sest jalad ja keha ei ole eritreeninguta sellise katsumusega harjunud.»

Ühelgi teisel nii ekstreemsel maratonil mees osalenud ei ole. «Aga steriilsed linnamaratonid ongi minu jaoks ennast ammendamas, sest mulle meeldivad rasked hetked ja ma ei soovi takerduda raamidesse,» tunnistas Veide sisemist vajadust enda füüsis ja vaim kontorimaratonil taas proovile panna, vaatamata harjumusele joosta lauskmaal.

Tänavustel kaasstartijatel soovitab tiitlikaitsja hinnata oma võimeid objektiivselt ja teha korrektuure juba esimeste ringide tempos, sest hiljem vigu korrigeerida ei saa. Veide ise hoidis mullu keskmist kiirust 8,64 kilomeetrit tunnis.

Kuna katsumusel tuleb rinda pista enneolematu hulga korruste ja treppidega, lubab Kanemägi tänavu registreerida kõigi jooksjate puhul pärast 51. ringi poole distantsi aja, et ka poolmaratoni huvilised saaksid kontorimaratoni väljakutse vastu võtta.

Ettevõtte viiekorruselisse kontorisse maha märgitud siseterviserajast ja inimvõimete piiride kompamisest inspiratsiooni saanud maratonile on juba registreerinud 32 osalejat, kellest 8 on Playtechi enda töötajad. Kokku lastakse rajale maksimaalselt 35 jooksjat. Lisateave ja registreerumisinfo on leitav Facebookist.

Ürituse osalustasud annetatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile. Mullu annetati võistluse tulemusena lastefondile TÜK lastekliiniku neonatoloogia osakonda rinnapiima soojendus- ja sulatusseadme ostmiseks 875 eurot.

Tagasi üles